Kui olete otsustanud võtta kassi, kes on tavapärasest pelglikum või lausa inimkartlik, peate varuma aega ning kannatlikkust temaga tegelemiseks. Mõni kass taltub täielikult, kuid teine jääbki eelistama üksindust inimese seltskonnale.
Mida noorem on kass, seda lihtsam on teda „kodustada”. Kassipojad, kellel oma elu esimestel nädalatel ei ole olnud mingeid kontakte inimestega, nende lõhnade ega häältega, tunnevad võõristust ja hirmu, ning püüavad instinktiivselt ennast kaitsta. Siiski on nende usaldus lihtsamini võidetav. Täiskasvanud kasside puhul võivad hirmu põhjustada ka ebameeldivad kogemused minevikust ning nad on seetõttu ettevaatlikud. Tihti on ärevust tekitajaks ka uus õhkkond, mis isegi muidu rahuliku kassi võib närviliseks teha.
Tähtsaim märksõna on usaldus. Kui olete looma koju toonud, tekitage temas turvatunne. Leides ennast uues kohas, võib kiisu sattuda paanikasse. Tundes ennast ohustatuna uuest ümbrusest, võib ta otsida põgenemisteed või peidupaika. Uue kohaga harjutamiseks võib alustuseks sobida näiteks suhteliselt väike ruum, kus oleks vähe mööblit, mille sisse ning alla on end võimalik peita. Mingi võimalus veidi privaatsemaks olemiseks, nagu suur kast, võiks siiski tema jaoks olla. Kindlasti peab ruumis olema söök, jook, magamisase ning liivakast. Ere valgus ei ole samuti soovitatav.
Kui teil aga ei ole võimalik kiisut eraldi ruumi panna, anna talle lihtsalt aega. Arvestama peab sellega, et esialgu võib ta sööma, jooma ja uut ümbrust uudistama tulla alles öösel. Temaga ühes ruumis viibides kõnelege rahuliku häälega ning ärge oma seltskonda talle peale suruge. Uuest olukorrast heitununa ei pruugi ta kohe teie häid kavatsusi mõista ning teie katsetele läheneda võib kiisu vastata susina või käpahoobiga ja uuesti hirmununa peitu minna. Varuge kannatlikkust ning ärge heida meelt. Kohanemine ja teineteise tundmaõppimine võib kesta nädalaid. Ning pidage meeles, et ka sõbralik nurruja võib kohamuutusest tingitud stressi tõttu mõnikord väikese tiigrina esineda.
Kui olete kodus oma uuele lemmikult eraldi ruumi leidnud, siis veetke alustuseks lihtsalt aega temaga samas ruumis olles. Laske tal enda kohalolekuga ning hääle ja lõhnaga harjuda. Pange endast eemale maha väikeseid maiuseid ning laske kassil tulla rahulikult neid sööma. Kui kass tundub piisavalt enesekindel ning neid sööb, pange maiused endale lähemale ning lõpuks üritage neid talle peost sööta. Proovige kassi õrnalt paitada, kuid ärge tehke äkilisi liigutusi. Toit on hea vahend usalduse loomiseks, sest koos toiduga käiv positiivne emotsioon seostub kassi jaoks ka teiega.
Mõne kassi puhul võib temaga jutule saamist kiirendada nii, et käitute, nagu te ei teaks, et ta tõrges on. Kui kass tajub teie pinges- ja valvelolekut, muutub ta veel ettevaatlikumaks. Toimetades tema ümber ja tegeledes tema läheduses kõrvaliste asjadega, tehke kassile nagu muuseas pai ning toimetage edasi. Seda meetodit ei tasu katsetada siis, kui kass sellest liialt ehmub.
Kuigi kass võib tunduda metsik, ei tasu alahinnata tema mänguhimu. Ka see on üks võimalus temaga suhtluse alustamiseks. Vältida tasuks suuri ja lärmi tegevaid mänguasju, mis võivad kassi hirmutada. Selle asemel, et taas peitu pugeda, võib kass tahta peale mängimist teie lähedusse jääda. Kass keskendub mängides mänguasjale ning unustab selle liigutaja. Nii muutute kassile vähem võõramaks. Proovige kassis äratada jahiinstinkti. Kui ta võibolla enne hiiri püüdis, tunneb ta end veidi kodusemalt ja enesekindlamalt. Ärge mängige kohe hoogsalt või agressiivselt, vaid laske kassil mänguasjaga rahulikult tutvuda.
Närvilised kassid ei tunne ennast mugavalt, kui neid silitatakse. Väikeste kassipoegade puhul töötab päris hästi järgmine meetod: mässige kassipoeg paksu rätiku või teki sisse, et ta ei saaks küünistada, ja siis hoidke teda süles, õrnalt tema pead silitades ja samal ajal temaga vaikselt rääkides. Selle tegevuse jaoks võiks leida aega iga päev, et kassipoeg harjuks ja õpiks usaldama. Täiskasvanud kasside puhul see meetod siiski nii tõhus ei ole.
Eriti just kohanemisperioodil vältige kassi jaoks uusi või hirmutavaid olukordi. Kannatlikkuse ja järjekindlusega saate kõige paremini aidata tal hirmust üle saada ning teie kodu teie mõlema ühiseks koduks muuta. Austage teda ja lase tal endal otsustada, millal ta järgmiseks sammuks valmis on. Andke talle aega just nii palju kui tal vaja, et ta hakkaks teid usaldama.
